Püsik.
Suured lõikeõied sobivad hästi kimpudesse. Vars püstine, lehed piklikud. Õitseaja pikendamiseks eemaldatakse õitsemise lõpetanud õisikud.
Eelistab kuiva avatud päikesepaistelist kasvukohta, talub kerget poolvarju. Kiviktaimlasse, ääristaimeks ja rühmana. Noorendada kord 3-4 aasta jooksul puhma jagamise teel.
Temperatuuril +18 kraadi tärkavad seemned 14-20 päevaga. Taime kõrgus 50-60 cm.
Oivaline, rikkalikult õitsev sort sulgjate sinakas-purpurpunaste õitega, mille läbimõõt on kuni 7,5 cm. Õitseb teisel aastal.
* Mägijumikas - Centaurea montana.
Kodumaa on Lääne-Euroopa, kus Pürenee alpiaasadel, Alpides ja Balkanis kohtab teda suurel hulgal. Mägijumikal on pikk kaldu kasvav juurestik, sügavuselt 8-10 cm.
Juurestik on tugevalt hargnev, aasta jooksul kasvab juurde 5-6 cm. Suve lõpus moodustuvad sellele järgmise aasta uuenemispungad. Juurelähedased lihtlehed lantsetjad, valgekarvalised, lühikesel varrel, koondunud rosetiks.
Juunis kasvavad varred järjekortselt istuvate, samuti lihtlehtedega, ämblikuvõrguliselt karvakestega kaetud. Varred sirged (kõrgus kuni 60 cm), reeglina mitteharunevad. Ilusa vormiga põõsas. Ta on stabiilselt dekoratiivne kogu hooajal kuid eriti ilus on õitsemise perioodil.
Õitsemine algab juunis ja kestab 2-2,5 kuud. Augustis küpsevad seemned. Korvõisik - sinist, õigemini sügav violett-sinist värvi, diameetriga 6 cm. Vastupidavuse ja ilu pärast kasvatatakse seda taime laialdaselt (alates XVI saj.).
Mägijumikas eelistab päikesepaistelist kasvukohta, viljakat hea drenaaþiga mulda, normaalse niiskusega. Vaatamata lõunamaisele päritolule, talub hästi kevadist ja talvist külma. Praktiliselt ei kahjustu haigustest ja kahjuritest.
Paljundatakse seemnetest (külvatakse vastu talve), kui ka põõsa jaotamisega (kevadel või suve lõpus). Jagamiseta ja ümberistutamiseta kasvab 7-10 aastat.
Eng.: Mountain cornflower "Blue", mountain knapweed, mountain bluet. Suom.: Vuorikaunokki. Sven.: Bergklint. Bot. syn.: Cyanus montana (L.) Hill.